Viimane võimalus MySQL-i Oracle’i haardest päästa oleks see, kui kartellidevastased institutsioonid blokeeriksid tehingu, kuni Oracle ei tee tõelisi (mitte kujuteldavaid) järeleandmisi.

Paljud kogukonna liikmeist pole väga kursis Ameerika Ühendriikide kartellidevastase seadusandluse ja firmade ühinemise kontrollimehhanismidega. Kartellidevastased ülevaatajad pole aga omalt poolt kursis vaba ning avatud lähtekoodiga tarkvaraga. Oracle on sellist olukorda üritanud kasutada enda huvides. On aeg tõsta teadlikkust.

Kui Oracle ostab Suni, on see tehing nõnda mahukas, et selle peavad heaks kiitma järelevalveorganid ning seda mitte vaid selles riigis, kus need firmad juriidiliselt paiknevad ning asuvad nende firmade peakorterid, vaid ka kõigil teistel maadel, kus nad ajavad märkimisväärsel määral äri. Mõistagi on olemas väiksed riigid, kus pole selliseks otstarbeks mingit järelevalvet, samuti on mõnes riigis selline järelevalve olemas, ent üleilmsed firmad ühinevad sellest hoolimata ja ostavad ikkagi teisi üles, sest isegi kõige halvemal juhul saavad nad endale lubada mõne väiksema turu hülgamist (mis haavaks noid väikesi riike enam kui üleilmseid ettevõtteid).

Mõnest väga suurest turust sõltub Oracle kahtlemata. Euroopa Liit on SKP-lt ja rahvaarvult Ameerika Ühendriikidest suurem. Arvatakse, et Hiinast saab tulevikus maailma suurima majandusega riik. Venemaa on võimas maa, mil on rikkalikult maavarasid ning haritud elanikkond. Need olid vaid kolm olulisimat näidet.

Kui mõne sellise suure turu järelevalve ütleb sellele tehingule „ei“, peab Oracle sisuliselt Sunist loobuma. Me ei taha takistada Suni võimalikku tulevikku Oracle’i egiidi all, ent tõik, et järelevalve võib eitavalt vastata, annab neile võimaluse Oracle’i tegevjuhile Larry Ellisonile öelda: „Loobu MySQL-ist või tehing jääb ära.“

Õiguslikus mõttes nad seda niimoodi ei ütleks. See on tavaline vääritimõistmine või ülelihtsustamine. Kartellidevastase tegevuse järelevalve ei saa ühinevaid firmasid sundida midagi konkreetset tegema. Küll aga saavad nad vaadata nende firmade ettepanekuid ning kui nood on turule kahjulikud, võivad nad vastata eitavalt, kui just üks osapooltest (praegusel juhul Oracle) ei tee rahuldavat ettepanekut. Kui Oracle sellist ettepanekut õigel ajal ei tee, võib järelevalve jaatavalt või eitavalt vastata ainult tehingule tervikuna. Sestap on pall alati peamiselt selle firma väljakupoolel, kes tahab saada heakskiitu. Järelevalve ei ütle „tee seda ja tee teist“, ent ta saab öelda „see pole piisavalt hea, tule tagasi millegi paremaga“.

Järelevalve tunneb õigustatult ja tõsiselt muret Oracle’i soovi pärast osta MySQL. Euroopa Komisjon väljastas 9. novembril 2009. aastal avalduse vastuväidetega. Bloombergi andmeil koosnes see 155 leheküljest ning selgitas üksikasjalikult, miks kliendid tõenäoliselt kannataksid kahaneva innovatsiooni ja kõrgemate hindade tõttu, kui Oracle’ist peaks saama MySQL-i omanik. Uudisteagentuuri Dow Jonesi sõnutsi oli Oracle 2009. aasta oktoobri lõpus oli sunnitud tagasi võtma oma kartellidevastase avalduse Venemaal

Oracle väidab, et mingit kartellitegevust ei ole, sest Oracle’i sõnutsi on MySQL mõeldud veebi ja vähest jõudlust nõudvate rakenduste tarvis ega konkureeri Oracle’i tipptasemel toodetega. See pole aga tõsi. Mõistagi suudab Oracle pakkuda funktsioone, mida MySQL-il pole. Nagu see veebileht selgitab, ei tähenda see aga seda, et nad ei konkureeri olulistes turusegmentides. Euroopa Komisjoni asepeadirektor ütles ühel konverentsil, et Euroopa Liidul on tõendusmaterjali selle kohta, et MySQL-i ei kasutata vaid veebirakendustes ja lihtsates lahendustes, vaid ka „komplekssetes transaktsioonilistes andmebaasides“.

Oracle väidab ka, et MySQL-il pole eriti suurt turuosa. See väide põhineb ainuüksi tuluarvutusel, ent MySQL-i puhul on oluline see, et seda kasutatakse väga laialdaselt. Maailmas on paigaldatud hinnanguliselt umbes 20 miljonit MySQL-i serverit ning sestap on tegu arvatavasti enimkasutatud andmebaasiga maailmas ning oma avatud olemuse tõttu avaldab MySQL sellega Oracle’ile tõsist survet, kuna on tasuta saadaval mitmeks otstarbeks ning on ka siis väga konkurentsivõimeline, kui teiste litsentsitingimuste või eriteenuste eest maksta. Ülalmainitud Euroopa Liidu ametnik rääkis oma avalikus kõnes ka seda, et MySQL on turule märksa olulisem, kui selle sissetulekud osutavad. Selles blogiartiklis selgitatakse, miks tänapäeva digitaalturul võib mõni toode või teenus olla äärmiselt oluline, ilma et ta teeniks mingit raha (nt nagu Twitter seni) või olla nõnda agressiivse hinnaga, et selle olulisus on märksa suurem kui sissetulekud (vt ka Skype).

Lisaks hinnapoliitikale tuleb arvesse võtta ka MySQL-i paindlikku arhitektuuri, mis võimaldab kasutada mitmesuguseid väliseid andmebaasi salvestusmootoreid.

Oracle paistab teadvat, et tema argumendid MySQL-i konkurentsivõimetuse kohta on nõrgad. Seetõttu Oracle ütlebki, et isegi kui mingi probleem peaks tekkima, on GPL-i tingimustel litsentsitud MySQL alati saadaval ning sellest piisab. See väide ei vasta tõele ning sellest on juttu ka sel lehel siin, ent samal teemal saate lugeda ka sellest ajaveebiartiklist.

Käesolev kampaania kestab seni, kuni kõik olulised turud on selle tehingu kohta oma otsuse teinud. Tehing pole lõplik, kuni kõik vormilised otsused on tehtud. Järelevalve võib oma kavatsuste kohta väljastada küll avalikke teadaandeid, ent kui nad jõuavad lõpliku otsuseni, avaldavad nad selle ning tolle ajani tuleb meil kui kogukonnal kokku hoida ja võidelda MySQL-i tuleviku eest.

Euroopa Liidus on olukord eriti huvitav, kuna Oracle’ile anti vormilise lahenduse pakkumiseks tähtaeg (mida pikendati kuue tööpäeva jagu). See tähtaeg kukkus 14. detsembri keskööl. Oracle andis pressiteates ähmaseid lubadusi, ent need ei ole ei vormiline ettepanek (milleks peaks Euroopa Komisjonile menetluseks andma kindlalt vormistatud dokumendi, mille nimi on „Vorm RM“) ega ka lahendus (sest isegi vormilise ettepaneku puhul tähendaksid need lubadused MySQL-iga seotud innovatsiooni lõppu ning ainult leevendaksid mingil määral mõne asjasse puutuva osapoolte kannatusi).

Oracle on kogu aeg kangekaelselt vältinud tõsiste ettepanekute tegemist ning on ületanud ühe olulise tähtaja ilma tegemata seda, mida ta pidanuks tegema. Sellise käitumise tõttu on Euroopa Komisjonil ning teistel järelevalveorganitel nüüd õiguslik ja moraalne alus blokeerida Suni ülevõtmine Oracle’i poolt. Mõistagi oleks endiselt parem leida lahendus, mis võimaldaks Oracle’il osta ülejäänud Sun ning nii Euroopa Komisjon kui ka teised järelevalveorganid suudaksid alati leida viisi, kuidas protsessi peatada ning Oracle’iga koostöös jõuda korraliku lahenduseni. Kui aga midagi muud ei jää üle, st kui Oracle endiselt teeb niigi kasutuid pakkumisi, peaks MySQL-i pidama turule piisavalt oluliseks, et viimase väljapääsuna keelata Oracle’il Suni omandamine.

Toetamaks ostutehingut ning vähendamaks MySQL-i olulisust, on Oracle mobiliseerinud sadu suuri kliente. Vajame nüüd ja kohe teie abi ning samuti teie sõprade ja omakorda nende sõprade abi, et näidata terve maailma järelevalveorganitele (ning ajakirjandusele, mis mängib siin võtmeosa), kui tähtis on MySQL tegelikult. Kui meil õnnestub see saavutada, siis võime lõpuks ikkagi võita. Oracle on kasutanud surve avaldamiseks oma ressursse, nüüd on käes meie kord oma vahendeid pruukida. Tulge palun appi. Kohe praegu.