MySQL Oracle’i omanduses on hullem kui kits kärneriks.
MySQL on jõudnud kaugele ning seda ootab ees hiilgav tulevik, ent vaid sellisel juhul, kui arendustegevust jätkab keegi, kes tõesti tahab Oracle’iga konkureerida, mitte Oracle ise.
Oracle võib MySQL-iga tuhandeid asju ette võtta. Andmebaasindus on tohutu tööstus. Oracle võib lubada, et kulutab kõvasti raha ning teeb ohtralt tööd ka teistel aladel. Kaht asja aga ei tee Oracle aga mitte kunagi:
- Oracle ei parenda ega arenda MySQL-i selliselt, mis oleks kahjulik Oracle’i enda ülimalt kasumlikule ärile.
- Oracle ei müü ega reklaami MySQL-i oma klientidele kui alternatiivi (mitte kõigile, ent mida aeg edasi, seda enamatele) andmebaasilahendustele, milleks tavapäraselt kasutatakse Oracle’it.
Ükski ettevõte pole kunagi omaenda kõrge hinnaga turuliidrist lüpsilehma asendanud agressiivselt soodsama hinnaga alternatiiviga. Selleks, et raevukalt võistelda ülehinnatud turuliidriga, läheb alati tarvis teist tootjat. Kui nood kaks on ühe katuse all, võistlust enam ei toimu.
Oracle’i omanduses oleks MySQL hambutu. Seda arendataks nii, et see mõjutaks teisi tootjaid andmebaasiturul, ent kindlasti mitte nii, et see oleks kahjulik Oracle’ile. See on isegi hullem kui kitse määramine kärneriks. Kits pistab aias kõik taimed nahka, sest ta on näljas. Taimed ei kujuta talle mingit ohtu, MySQL on aga suurim oht Oracle’i ajaloos. Oracle tahab MySQL-ist lahti saada ning seda mitte otsekoheselt, vaid varjatud moel, mis mõjutaks kliente siiski sisuliselt sama halvasti.
Seetõttu ei tohiks kartellidevastase seadusandluse tõttu lubada Oracle’il koos Suniga ka MySQL-i ära osta. Oracle’i lubadused seda ja teist teha või tegemata jätta ei aita kedagi. Need võivad tunduda mõistliku lahendusena, ent ei ole seda siiski. Miski ei asenda turul motiveeritud ettevõtjat, kel on asjakohased õigused intellektuaalsele omandile, ent puudub huvide konflikt mõne teise andmebaasiäri tõttu.
Kõige lihtsam ja usaldusväärsem lahendus oleks see, kui Oracle oleks kohustatud MySQL-i müüma mõnele sobivale kolmandale osapoolele. Sellisel juhul oleks turul endiselt tõsine konkurent, kelle poole kliendid saavad MySQL-iga seonduvate küsimustega pöörduda. Sellistel alustel võib Oracle saada kogu ülejäänud Suni. Paremuselt teine variant oleks selline, mis võimaldaks Oracle’il osta ära terve Sun, ent tagada, et teistel ettevõtteil oleks mõistlik (ja mitte vaid teoreetiline) võimalus osaleda MySQL-iga seotud innovatsioonitegevuses. Et kolmandad osapooled saaksid seda teha, peab neil olema ligipääs olemasolevaile ning tulevastele MySQL-i lähtetekstidele, mis võimaldaks neil Oracle’ist sõltumatult teenindada tervet MySQL-i ökosüsteemi, mitte pelgalt selle mõnda alamhulka.
Innovatsiooniks läheb alati vaja kaht asja: vahendeid ja motivatsiooni. Oracle’il on kahtlemata olemas vahendid: tal on sügavad taskud ja äriline oskusteave. Ent Oracle’i eesmärk on MySQL-i kasutamist igavesti piirata veebirakenduste ja vähest funktsionaalsust eeldavate aladega. Tuginedes sellele, mida Oracle on aastate vältel MySQL-i kohta öelnud, pole kahtlustki, et tema eesmärk on just selline. See pole aga turu huvides.
Sestap peab see olema keegi muu, kel on piisavalt motivatsiooni, et taotleda kordaminekuid kõigil tasanditel ja aladel. Ideaaljuhul ostab mõni tõsine konkurent MySQL-iga seonduvad õigused intellektuaalsele omandile ning jätkab tolle eduka äri edendamist iseseisvalt. Paremuselt teine stsenaarium eeldab MySQL-i litsentsitingimuste põhimõttelist muutmist sõltumatute innovaatorite kasuks, et neil oleks lisaks motivatsioonile ka vahendid edu saavutamiseks. Uutel tulijatel poleks küll kuulsat MySQL-i kaubamärki ning nad peaksid rajama täiesti uue äri, ent vähemalt oleks siis mõne aja pärast turul järjekordne märkimisväärne konkurent (või isegi mitu).
Millegi vähemaga pole põhjust leppida. Tulevikulubadused eeldavad sisuliselt alati vaid pimedat usaldamist, mis aga ei haaku majandusloogikaga.